Читать онлайн «Dorian Gray portree»
Автор Wilde Oscar
© FUTU Print OÜ, 2012
ISBN 978-9949-508-43-3 (epub)
EESSÕNA
Kunstnik on ilusate asjade looja.
Ilmutada kunsti ja peita kunstnikku on kunsti eesmärk.
Kriitik on see, kes võib kaunitest asjadest saadud muljet teisel viisil või teises materjalis tõlgendada.
Kriitika oma kõrgeimas kui ka madalaimas vormis on teatav autobiograafia.
Need, kes leiavad ilusates asjades inetuid tähendusi, on rikutud, ilma et nad seejuures oleksid veetlevad. See on patt.
Need, kes leiavad ilusates asjades ilusat tähendust, on haritud. Neil on lootust.
Need, kellele ilusad asjad tähendavad ainult Ilu, on äravalitud.
Pole olemas kõlbelist ega ebakõlbelist raamatut. On vaid hästi kirjutatud raamatud või halvasti kirjutatud raamatud. Ei midagi muud.
Üheksateistkümnenda aastasaja põlgus realismi vastu on Calibani viha, kes näeb peeglis omaenda nägu.
Inimese kõlbeline elu on osa kunstniku ainevallast, ent kunsti kõlbelisus seisneb ebatäiusliku objekti täiuslikus kujutamises.
Ükski kunstnik ei taha midagi tõestada. Isegi seda, mis on tõsi, võib tõestada.
Ühelgi kunstnikul pole eetilisi sümpaatiaid. Eetiline sümpaatia on kunstniku puhul stiili andestamatu maneerlikkus.
Ükski kunstnik pole iial paheline. Kunstnik võib väljendada kõike.
Mõte ja keel on kunstniku käes tema kunsti tööriistad.
Pahe ja voorus on kunstniku käes tema kunsti materjal. Vormi seisukohalt vaadatuna on kõigi kunstide algkujuks helilooming. Tundmuse seisukohalt vaadatuna on selleks näitekunst.
Igasugune kunst on ühtaegu pealispind ja sümbol. Need, kes tungivad pealispinna alla, teevad seda omal vastutusel.
Need, kes sümboli välja loevad, teevad seda omal vastutusel.
Kunst peegeldab tegelikult vaatajat, mitte elu. Erinevad arvamused kunstiteose kohta näitavad, et teos on uus, keeruline ja eluline.
Kui kriitikute arvamused lahku lähevad, siis on kunstnik iseendaga kooskõlas.
Inimest, kes teeb midagi kasulikku, võib vabandada, niikaua kui ta seda ise ei imetle. Ainus, mis vabandab kasutult tehtud asja, on piiritu imetlus, mida see inimeses äratab.
Igasugune kunst on täiesti kasutu.
Oscar Wilde
ESIMENE PEATÜKK
Ateljee oli täis rooside rikast lõhna, ja kui kerge suvine tuuleõhk aias puid liigutas, tuli sealt läbi lahtise ukse sireli rasket lehka või roosaõielise laukapuu pisut õrnemat aroomi.
Pärsia patjadest diivanil lamades ja oma harilikul viisil lugematuid sigarette suitsetades tabas lord Henry Wottoni silm mesimagusate ja meekarva õitega kuldnõreti hõõgumist, mille värisevad oksad nagu vaevalt suutsid kanda selle leegitseva ilu koormat; ning aegajalt vilksatasid lendavate lindude fantastilised varjud üle pikkade siideesriiete, mis olid tõmmatud määratu suure akna ette, luues silmapilguks jaapanliku mulje ja viies lamaja mõtted kahvatuile kõhnanäolistele Tokio maalijatele, kes oma loomu poolest liikumatu kunsti abil püüavad luua kiiruse ja liikuvuse muljet. Läbi pika niitmata rohu teed otsivate mesilaste tume sumin ja nende üksluine püsiv keerlemine vohava lõhnakuslapuu tolmlevate kuldsete sarvekeste ümber näis muutvat vaikuse veelgi rõhuvamaks. Londoni summutatud müra kostis kauge oreli põriseva bassina.
