Читать онлайн «Valede kütkes»

Автор Kimberly Belle

Originaali tiitel:

Kimberly Belle

The Marriage Lie

2017

Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S. A. -le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S. A. -ga.

Kaanekujundus koos fotodega pärineb Harlequin Books S. A. -lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.

See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.

Toimetanud Anneli Sihvart

Korrektor Inna Viires

Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.

Raamatu nr 11324

ISBN (PDF) 978-9949-84-400-5

ISBN (ePub) 978-9949-84-656-6

See raamat on pühendatud Kristy Barrettile,

kes on ilus nii ihult kui hingelt.

1

Ärkan, kui käsi mu piha ümber libiseb ja mu pealaest jalatallani vastu unesooja ihu tõmbab. Surun end ohates abikaasa tuttava keha vastu, mu selg leiab koha tema rinna vastas ja ma naudin tema soojust. Will muutub magades kuumaks nagu ahi ja minu kehal on alati mõni koht, mis vajab soojendamist. Sel hommikul külmetavad mu jalad ja ma surun need kahe sooja reie vahele.

„Su varbad on jäised. ” Mehe hääl kõmiseb hämaras toas ja ma tunnen, kuidas see läbi minu vibreerib.

Meie magamistoa kardinate taga pole veel hommik: on see violetne aeg öö ja päeva vahel ning äratuskella helinani on veel tubli pool tundi aega. „Kas su jalad olid teki alt väljas?”

Aprill on alles alanud ja märts pole veel oma jäist haaret lõdvendanud. Viimased kolm päeva on tinahallist taevast vihma kallanud ja krõbe tuul on hoidnud õhutemperatuuri keskmisest madalamana. Meteoroloogid ennustavad veel vähemasti üht nädalat säärast kõledust ja Will on ainus atlantalane, kes külma ilma aknad avali tervitab. Tema sisemine termostaat on alati keeratud maksimumi peale.

„Mu jalad külmetavad seepärast, et sina tahad magada iglus. Mul on tunne, et kõigil mu väljaulatuvatel kehaosadel on külmakahjustused. ”

„Tule siia. ” Will silitab mu külge ja tõmbab mu kõvemini enda vastu. „Soojendame su siis üles. ”

Lebame veidi aega mugavas vaikuses, tema käsi mõnusasti mu kõhul, lõug mu õlal. Will on unest higine ja kleepuv, aga see ei häiri mind mitte üks põrm. Neid hetki hindan ma kõige rohkem, hetki, kui meie südametuksed ja hingetõmbed on sünkroonis. Need hetked on sama intiimsed kui armatsemine.

„Sa oled mu lemmikuim inimene kogu planeedil,” pomiseb ta mulle kõrva ja ma naeratan. Oleme valinud need sõnad selle asemel, et öelda tavapäraselt „ma armastan sind”, ja need tähendavad minu jaoks palju rohkem. Iga kord, kui need üle tema huulte tulevad, kõlavad need nagu tõotus. Sa meeldid mulle kõige rohkem ja nii jääb see igavesti.